Tema sõnul on naerust kasu, kui naerame häälega ja südamest, vähemalt minutit nii, et naer tuleb meie kõhust, ergutades diafragmat. Et see kõigil teada oleks!

Class of the Titans - Time After Time (S1E26)

Üdini naine, lihalik õun, tulikuum kuu Tihke muda, vetikate, purustatud valguse hõng Mis hämar selgus end avab su sammaste vahel? Mis iidset ööd siin kombiks mehe meel?

Oh, armastus on retk vete ja tähtedega Uppuva õhu ja äkiliste jahutormidega Armastus on pikselöökide sõda kaks keha lõhestatud sama meega.

Samal teemal

Suudlus suudluse järel läbistan su väikest lõpmatust Su ääremaid, jõgesid, pisikesi külasid Ja naudinguks muutunud suguline lõõm Sööstab mööda su sihvakaid vereteid Kuni päädib öise nelgina Kuni on ega ole ainult pimeduses varjuv kiir. XXVII Alasti sa oled lihtne kui su käsi Peen, maine, ümar, läbipaistev Kuu jooned, õuna rajad on sul Alasti sa oled sale nagu nisu Alasti sa oled sügavsinine kui Kuuba öö Su karvades on tähed, lilleväädid Alasti sa oled kaunis suur ja kollane Justkui suvi kuldses kirikus Alasti sa oled tilluke kui sõrmeküüs Sile, peen ja roosa kuni koidab päev Ja sukeldud maa-alusesse ilma Justkui pikka tunnelisse riiete ja miks siis kui sa naerad valulikult Su selgus sumbub, kattub, raagub Alasti käeks saad jälle uuesti.

miks siis kui sa naerad valulikult

LX Sind haavab see kes tahtis haavata ka mind Ja mulle suunatud mürgilöök Kui võrk mu tegudele langeb Sulle jätab mure rooste plekid. Mu arm, ma ei soovi õiemerelisel kuul Su laubal näha varitsemas vihkamist. Ma ei soovi, et su und häiriks võõras viha Oma kasutu väitsakrooniga.

miks siis kui sa naerad valulikult

Kuhu ma ka ei läheks mu taga on kibedad sammud Kus naeran õuduse lõust mu nägu jäljendab Kus laulan kadedus närib, naerab ja sajatab. Mu arm, just see ongi vari, mida elu mulle on andnud Õõnes ülikond mis lonkab mu jalus Kui veri-ilmeline hernehirmutis.

  • Ravimid serbias tsüstiit

Ei iialgi, alati – need pole minu. Liivale Võit jättis kaduvad jäljed.

miks siis kui sa naerad valulikult

Olen vaene mees, kes valmis armastama omasarnaseid. Ei tea, kes oled. Armastan sind. Okkaid ei anna ega müü. Keegi ehk teab, et ma ei pununud Veriseid pärgi, et alistasin nalja, Et tõesti jõudsin hinge meretõusuni.

Värsked postitused

Nurjatusele tasusin kätte tuvidega. Kunagi – see pole minu, sest erinev Olin, olen ja erinevaks jään. Oma muutliku armastuse nimel kuulutan puhtust. Surm on üksnes unustuse kivi. Ma armastan sind.

  • Rahvahüvitis tsüstiidi raviks
  • Kas teatrit võib reklaamida nagu hambapastat? - Turundajate Liit
  • Telefonikõne, mis muutis elu - Pärnu Postimees
  • Feminismi vestlusring – #erandkorrasainultmehed | Müürileht

Suudlen su sisse puhast rõõmu. Korjame puid.

Teeme mäe peale lõkke. XC Nägin unes, et surin, et tundsin läheduses külma Mu elust olid alles ainult sina Su suu ühtaegu päev oli ja pilkane öö Su nahk oli vabariik, mille lõid mu suudlused Sel hetkel lõppesid kõik maailma raamatud, Sõprused, hinge tõmbamata kogutud aarded, Läbipaistev maja, mille ehitasime me üheskoos: Kõik lakkas olemast, jäid vaid sinu silmad.

Sest armastus, niikaua kuni elu meid segab On lihtsalt üks murdlaine teiste lainete kohal Ent kui ukse taha kolistama tuleb surm On selle tühjuse vastu relvaks üksnes sinu pilk Üksnes sinu selgus, et katkestada olemine Üksnes sinu selgus, et sulgeda vari.