Abiliste, töötajate ja praktikantide tõttu muutub büroo koosseis kogu aeg ja sõltub pigem inimeste oskustest ja omavahelisest klapist kui soost. Elasin ülikooli ajal kesklinnas ja käisin läbi inimestega, kes liikusid väga erinevaid radu mööda. Jah, see oli sulle lihtsam, kas sa mõtlesid seda tehes minule? Lugesin küll, et ta saabus rongiga, ja teadsin, mis põhjustel ta tuli Tartusse, aga kõik muu on välja mõeldud. Ma ei räägi kohe tagasi jooksmisest ma räägin anna mulle võimalust ennast tõestada, et sa näeksid ja kuulakasid mind. Läksin vaatama ja nägin vaguni seina ligidal lahtist kasti küünaldega.

Tiina Kirss Saateks Oma eluloo ehk mälestuste kirjutamine võib algul tunduda nagu suplus külmas vees. Mõni hüppab vette kahe jalaga korraga, et aga jahe laine kohe üle pea käiks ja shokk oleks seega möödas.

Kuid enamus meist kastab enne suure varba vette, siis terve jala, ja kui siis veel julgeb, hakkab käsi ja ülakeha kui olete valusalt kirjutanud kuni lõpuks sügavamale sumab. Järgnevad näpunäited on neile, kes on valmis suure varba märjaks kastmiseks. Oletame, et olete juba meie käsiraamatu kätte võtnud, seega ei ole vaja Teid pikalt veenda, et asjal on mõtet. Pigem raiskaksid pikad filosoofilised seletused Teie aega ja kirjutamisnärvi.

Teiegi luulet on avaldatud mitmes väljaandes.

Kokkuvõtlikult on aga põhjused järgmised: Jutustaja ainulaadsus: Teie olete ainus, kes näeb oma elukogemust oma silmade läbi. Teie poolt kirja pandud elulugu kuulub kultuurilooliselt tähtsa allikmaterjali juurde.

Kui te kordate seda, mis kui olete valusalt kirjutanud teise eluloos juba kirjeldatud on näiteks milliseid puutaldadega kingi võis Eestis leida saksa okupatsiooni ajal —siis seda parem! Kattuvused loovad tihedama ning kindlama andmebaasi.

Isegi ajaloolasi on niimoodi, mälestuste ladestumise kaudu võimalik veenda, et nõndamoodi, või umbes nõndamoodi vast tegelikult oligi Järjepidevus: Oma mälestusi kirjutades jäädvustate oma elu sündmustiku ja olustiku järgnevate põlvkondade jaoks, nii perekonna ehk suguvõsa raamides kui ka kogukonna jaoks. Isegi siis, kui Teie järeltulevad põlved ei peaks enam oskama eesti keelt lugeda, on seda, mis on kirjutatud, alati võimalik tõlkida kuid seda, mida kirjutatud pole…teate isegi… Hoiatus: Kirjutamine teritab mäletamist, mäletamine teritab mälu…mõlemad võivad olla kohati lõbusad, kohati valusad.

Nii rõõm kui valu võivad…. Väärtustades oma elukogemust seda mäletades ja ülesse tähendades väärtustate ka iseennast.

  • Lihtsalt andsid alla ja kõndisid minema.
  • Sirje Niitra
  • Ravi põie emakakaela põletik naistel
  • Kas teil on vaja ravida partnerit kui tsüstiit

Elulugu püüab kavatsuslikult jälgida elukäiku tervikuna, kasutades sageli kronoloogilist ülesehitust. Mälestused on tavaliselt haarde poolest laiemad kui ainult jutstaja oma loole ja oma mälule keskenduv elulugu. Alati ei pea mälestused andma aga laiahaardelist ülevaadet ajast ja oludest, vaid nad võivad koosneda ka ainult vinjettidest ja lühematest episoodidest, mis kokku loovad pildi ajastust ja miljööst, milles autor elas.

Olete oma elust kirjutanud valusalt ausa raamatu “Igavene poisike”. Mis ajendas seda tegema?

Kõik ajastud ei ole analoogid ravimite tsüstiit samatähtsad, niisiis mõnest ajajärgust pole mälestustes juttugi. Raamatukogudes võib näha, kui erinevalt on elulugusid-mälestusi klassifitseeritud: mõnikord on neid lahterdatud ajaloo juurde, mõnikord ilukirjanduse hulka, sageli aga luuakse neile eraldi riiul või lahter kartoteegis, pidades silmas, et on ka vahe, kas kirjutada omaenda lugu autobiograafia või nimeka kaasinimese oma biograafia.

Eluloo peategelane on autor ise kuigi sinna kuuluvad ka kõrvaltegelased, kelle arvu keegi piiritlema ei kipu. Peategelane ikka sünnib kunagi, läheb mingil hetkel kooli — kas vabatahtlikult või kui olete valusalt kirjutanud, armub, vahest ka abiellub ja loob perekonna, rändab, kuhugi ka jõudes, jääb pidama, teeb tööd, pensioneerub….

Mälestustes rõhk ei ole nii palju autori kujunemislool kui teda ümbritsevatel inimestel. Peategelane ei pruugi olla autor ise ehk on seda siiski, kuigi püüab hoida foto teise ritta ehk teiste varju. Elulugude kirjutajate kogemused näitavad, et eluloo ja mälestuste vahel jooksev piir on ujuv ja kohati ähmane.

Kuidas kirjutada oma elulugu?

Tegelikult on nii mälestuste kui eluloo kirjutamine nagu lapiteki õmblemine valmiskirjutatud tükkidest. Vormi võite kujundada ja muuta, kui on juba midagi laual, mida muuta ja kohandada. Kolm põhivormi Elulooline kirjutis hakkab ise kuju võtma kui olete end häälestanud, oma mälumaterjalis ringi kõndinud, siis kui mõningad lõigud juba kirjutatud on.

Alguses ei tarvitseks eriti pead murda suure struktuuri või plaani moodustamise üle. Kolm põhilist tüüpi kirjutist, mis koos ja läbipõimituina moodustavad eluloolise kirjutise koe on: Jutustus ehk pajatus: keskendub sündmusele, midagi huvitavat, rabavat, rõõmsat, kurba, mis juhtus.

Kirjeldus: kohast, miljööst või maastikust, asjadest, esemetest, riietest, toidust… Iseloomustus: inimese, tema välimuse, loomuse, käitumise kohta Mõistagi esinevad elulugudes ja mälestustes need kolm vormi läbisegi, kuigi nii mõnelgi kirjutajal on selge eelis ühe või teise vormi suhtes. Mustand on esimene tõmmis. Põhiline on panna sulg ja käsi liikuma, mingi sisemise hääle ehk sõnadevooluga rütmis, ning mitte hinnata ega kritiseerida tulemust. Oli augustikuu keskpaik, ilus varajane päikeseküllane suvehommik, lehmad lüpstud ja koplisse sööma aetud, mina niitsin põllul loomadele haljassööta lisatoiduks.

Olin seljaga kodu poole, ilm muutus imelikult pimedamaks, kostis praginat; mõtlesin hetke, mis nüüd juhtus. Ümber pöörates nägin kohutavat suitsu ja tuld.

Sõltumatu TASUTA osa

Meie kõrge Kiirustasin koju, jalad ei kuulanud sõna. Isa viis laudast pulli välja, ema pildus kanalast uimaseid kanu õue. Niina päästis sulgudest sigu, ajades neid aeda, kus nad hiljem said põletushaavu.

  1. Pensionireformist läbi "Sõltumatu" prillide - Peeter Pärtel | FTE
  2. INTERVJUU KULTUURILEHES SIRP — TajuRuum
  3. Facebook Anti Saar: Kuidas kirjutad novelli?
  4. Miks uriiniga verd juhtub
  5. Ему было понятно, что принуждение в таком вот деле совершенно бесполезно.
  6. P. I. Filimonov: „Ei ole elu nii tõsine, nagu eile olen kirjutanud.” — Sirp

Põleva lauda ja majandushoone vahel oli ainult õuevärav. Majandusehoones asus ka hobusetall, kus latrites oli kaks varssa. Mehed nägid nende väljatoomisega suurt vaeva: nagu need suksus ukselt suurt told märkasid, pöördusid kohe tagasi. Lõpuks pandi neile kotid pähe, nii õnnestus nad välja tuua.

Pensionireformist läbi “Sõltumatu” prillide (mõtteid raamatust pensioni kohta)

Elumajast kanti mööblit ja riideid kaugele aeda. Rahvast kogunes palju, ka abistajaid oli rohkesti. Tuletõrjemasinad saabusid kohale ka naabervaldadest, kaev ja kaks aias olevat tiiki said veest tühjaks. Põleng tekitas suurt tuult, põlevad heinatuustid ja katusetükid lendasid teistele hoonetele. Vanaema väike majake süttis.

Sõtse Maali oli voodihaige, ta kanti välja, päästeti mida saadi. Ootamatult saabusid kohale tuletõrjemasinad Tartust, need võtsid oma pikkade voolikutega Poka järvest vett. Nende abiga saadi tuli kontrolli alla. Laudast jäid järele seined ja söestunud talad.

  • Ja postituse lõppu lisasin enda mõtted.
  • Maastikuarhitektuuribüroo TajuRuum keskendub koostööd ja kaasamist väärtustavate väliruumide loomisele.
  • Valu naiste urineerimise ravi ajal
  • Vere uriinis ja mustad väljaheited

Ööseks jäid suitsevate talade juurde valvesse oma valla tuletõrjujad. Männiku jaamas seisis võrdlemisi kaua ja osa poisse kolas rongi ligidal ringi. Siis nägin kaht poissi tulevat rongi eesotsa poolt, suured valged küünlad peos.

Küsisin, kust nad küünlad said. Poisid ütlesid, et järgmises kaubavagunis on neid terve kast. Läksin vaatama ja nägin vaguni seina ligidal lahtist kasti küünaldega. Jaamahoone oli teisel pool ja sakslased vaatasid kõik sinnapoole. Läksin tagasi meie vaguni juurde ja keelasin poistel küünlaid tooma minna, seletades, et kui sakslased näevad, tuleb suur pahandus.

Asjaolu, et ma vormis olin, andis mulle tõenäoliselt rohkem autoriteeti. Aga kui rong liikuma hakkas, hüppasin kahe vaguni vahele puhvri peale ja ronisin üle seina korvvagunisse.

🔵🔴 HIMNO EN QUECHUA DEL COLEGIO DE INGENIEROS DEL PERÚ

Võtsin selle küünlakasti ja panin vaguni otsa poole puhvri ligidale. Siis tuhnisin kõik ligipääsetavad kastid ja kotid läbi, et näha, mida veel huvitavat leidub. Järgmise jaamahoone eest läbi sõites kükitasin kastide taha, et jaamateenijad mind ei näeks ja alarmi ei annaks. See kitsarööpmeline raudteerong pidurdas väga aeglaselt ja seetõttu oli mul küllalt aega üle vaguni ääre välja ronida koos küünlakastiga ja puhvril oodata, kuni rong liikus käimiskiirusega, siis puhvrilt maha, kast kaenlasse ja oma vagunisse.

See kõik sündis jaamahone suhtes tagumise külje peal. Andsin igasse vagunisse peotäie küünlaid. Sama trikiga tõin ära ka ühe vineerkastitäie lihakonserve, mille paigutasin oma vagunisse pakkide alla. Paar jaama edasi ma märkasin, et sakslased otsisid midagi selles korvvagunis.

Aino Pervik: sügav lõhe eesti rahva vahel teeb mulle väga muret

Ma jalutasin neist mööda nende poole vaatamata. Jalutasin jälle tagasi oma vagunite juurde ja ütlesin, et olgu kõik küünlad kustutatud ja peidetud, sakslased otsivad neid. Mälutunglad I, lk Näide III: Sündmus igapäevasest elust, millel oli kirjutajale õpetlik sõnum, või mis mõjus tema kujunemisele meeldejäävalt Isa rääkis mulle, et tema oli talupoisina üsna vara tööle hakanud. Oli vist juba viie või kuueaastasena loomade järele pidanud vaatama. Ta aga sugugi ei kahetsenud seda, sest harjumine tööga oli talle elus suureks kasuks olnud.

Esimene rahateenimine toimus minul selleläbi, et isa saatis mind Hiiu raudteejaama juures olevasse Eliase poodi ajalehti ostma. See toimus kord nädalas ja kaup oli selline, et need mõned sendid vahetusraha, mis üle jäid, kuulusid minule ning nende eest siis ostsin kompvekke.

Kord juhtus aga nii, et mulle antud rahaks oli kahekroonine. Lehtedeostust jäi seal üle pooleteise krooni järele.